Tutvustuseks

METHIS. STUDIA HUMANIORA ESTONICA 

Ajakiri Methis on rahvusvahelise kolleegiumiga eelretsenseeritav humanitaarteaduslik perioodiline ajakiri, ilmub regulaarselt kaks korda aastas:

kevadnumber 15. juunil, sügisnumber 15. detsembril. 

Methis on avatud juurdepääsuga (open access), registreeritud rahvusvahelistes andmebaasides ERIH PLUS, Ulrich, MLA ja DOAJ ning kättesaadav elektrooniliste ajakirjade keskkonna OJS (Open Journal Systems, TÜ Raamatukogu serveris) ja rahvusvahelise andmebaasi DOAJ (Directory of Open Access Journal) vahendusel.


Ajakiri asutati 2007. aastal Tartu Ülikooli kultuuriteaduste ja kunstide instituudi ning Eesti Kirjandusmuuseumi kultuuriloolise arhiivi ühisväljaandena.

Alates 2010. aastast avaldab Methist Tartu Ülikooli Kirjastus.

Avaldatakse originaaluurimusi, peamiselt kirjanduse ja kultuuriuurimise ning teatriteaduse alalt. Koostatakse temaatilisi erinumbreid, iga kolmas on vabanumber. 

Ilmub eesti (või inglise) keeles koos pikema kokkuvõttega inglise (või eesti keeles).

RUBRIIGID:
Manifest – programmiline (teooria)artikkel

Teooriavahendus - erialase teoreetilise artikli tõlge ja selle saatesõna

Arvustus - (ülevaate)artikkel erialakirjandusest

Arhiivileid – tekstikriitiliselt kommenteeritud allikapublikatsioon Eesti Kultuuriloolise Arhiivi või teiste arhiivide kogudest ja selle saateartikkel.

Intervjuu - erinumbrite sisuga sobivad vestlused (uus) 

Varia - konverentsiülevaateid, päevaküsimused jm teistesse rubriikidesse raskesti paigutatav, erinumbri tematkaga haakuvad kaastööd (uus)

 

Autoriõigused

Ajakirja vastuvõetud artikli autoriõigus kuulub autorile ja toimetusele, mis võimaldab ajakirja laiemalt levitada.

Toimetusele loovutatud artiklit ei ole autoril õigust uuesti avaldada enne ühe aasta möödumist ajakirja toimetuse kirjaliku nõusolekuta. 
Taasavaldamisel on autor kohustatud viitama artikli esmailmumise täpsed andmed.


Ajakirja sisu on kaitstud Creative Commonsi litsentsiga, mis lubab teost tasuta jagada ja levitada koos viitega artikli esmailmumisele ajakirjas Methis.
 

Avaldamistasud


Artikli avaldamise eest ei võeta tasu autorilt ja tema institutsioonilt. Ajakirja artiklid on veebis tasuta kättesaadavad.


Nimest

Methis on nimi ja otsest tähendust ei kanna, kuid on inspireeritud Metise, kreeka tarkusejumalanna Athena ema nimest, h-täht uues nimes viitab humaniorale.
 
Metist Athena emana esitab Hesiodos (18/17. saj e.Kr, teoses „Theogonia“) ja Apollodoros (2. saj e.Kr). Metis oli Hesiodose järgi Zeusi esimene naine, „kõige targem nii jumalate kui inimeste seas“, poolenisti jumal, poolenisti surelik. Kui ta Zeusist lapseootele jäi, neelas Zeus ta alla, sest Metis oli lubanud, et pärast tüdrukut toob ta ilmale poisslapse, kellest saab kosmose valitseja. Kui laps hakkas ilmale tulema, lõi Prometheus (või Hephaistos) Zeusile vastu pead ja peast hüppas täies relvastuses välja Athena.
(Tekst: Marju Lepajõe)


 

 

 

Creative Commons License
This work is licensed under a Creative Commons Attribution-NonCommercial-NoDerivs 3.0 Unported License.